Otse põhisisu juurde

Poola parlamendivalimised 2019


Poolas toimuvad sel pühapäeval, 13. oktoobril, parlamendivalimised. Suure tõenäosusega lõppevad need praegugi võimul oleva PiSi ning selle liitlaste ülimalt kindla võiduga.

Viimased uuringud:


Poolas kehtib erakondadele 5% valimiskünnis, kuid koalitsioonide puhul on valimiskünnis 8%. See tähendab, et suure tõenäosusega pääsevad parlamenti vaid 3 koalitsiooni ning Jaroslaw Kaczynski juhitud PiS ning liitlased saavutavad taaskord absoluutse enamuse. Eesti ning üleüldse Euroopa meedias saab PiSist lugeda vaid negatiivseid artikleid(kui te just ei loe selliseid naljaportaale nagu Uued Uudised ja Objektiiv). Miks poolakad neid endiselt nii ülekaalukalt toetavad(tegelikult on nende toetus võrreldes 2015 aasta valimistega isegi kasvanud)?

Siinkohal on vajalik mõista, et paljude PiSi valijate jaoks ei ole absoluutselt oluline nende vali immigratsiooni- ning homoseksuaalidevastane retoorika. Nende PiSi toetamise põhjused on hoopis sügavamad ning olemuselt majanduslikud. Näiteks kehtestas PiS lapsetoetuse 125€/laps. Riigis, kus keskmine netopalk on 850€ ning miinimumpalk 520€, on tegemist üpris märkimisväärse summaga. Muidugi käis sinna juurde jutt katoliiklusest ning pereväärtustest, kuid on keeruline väita nagu oleks tegemist olnud kehva otsusega. Samuti mängib PiSi kasuks üleüldine Euroopa majanduse hea seis. Nad tulid võimule peale majanduskriisi lõppu ning sellest ajast saati on pea kõigi Euroopa riikide majandus kasvanud. Poola majandus kasvas eelmisel aastal koguni 5,1%. Majandusbuumi ajal võimul olevad erakonnad tavaliselt valimised ka võidavad, seega ka selles osas on PiSi võit igati loogiline.

Muidugi on nad teinud ka majanduslikult kesiseid otsuseid. Parimaks näiteks on siinkohal pensioniea langetamine 67 eluaastalt 60/65 eluaastale(naised/mehed). Tegemist on pehmelt öeldes jätkusuutmatu muudatusega, eriti kui vaadata Poola demograafilist olukorda. Vaatamata sellele on pensioniea langetamine valijate seas populaarne otsus, keskmine inimene teadupärast liiga kaugele tulevikule ei mõtle.

Samuti ei huvita keskmist poolakat absoluutselt see, et PiS on Poola Euroopa juhtivriikide seast välja mänginud. Nii suurte riikide puhul jääb üle-Euroopaline poliitika kohalike valijate jaoks lihtsalt liiga kaugeks, ka kodus on piisavalt probleeme.

Seega, mis juhtub pühapäeval? Minu ennustus:

1) PiS säilitab ainuvõimu. 
2) Parlamenti pääseb 3 suuremat fraktsiooni+mõned kohad lähevad rahvusvähemustele.

Kuigi, tõele au andes, ega sellise ennustuse jaoks eriline hiromant olema ei pea. Hoopis olulisem on küsimus, mis saab Poolast edaspidi. Mõningad mõtted:

1) PiS püsib võimul kuni järgmise majanduslanguseni.
2) Samal ajal poolakate usk katoliku kirikusse jätkab nõrgenemist. Võimalik, et PiS on mingil hetkel sunnitud immigratsiooni- ja homotrummi tagumise lõpetama.
3) Poola tõuseb mingil hetkel Euroopa poliitikas taaskord suuremale areenile. Juba praegu on näha, et Saksamaa üritab olulisi kaitsepoliitilisi otsuseid Poolaga kooskõlastada. Kui PiS taganeb mõnest oma vastuolulisest jutupunktist, siis võivad sidemed taaskord veelgi süveneda.
4) Suurim opositsioonijõud Kodanike Platvorm jätkab identiteedikriisis vaevlemist. Neil puudub igasugune nägemus, kuidas oleks võimalik taaskord võimule pääseda.
5) Vasakpopulistide toetus kasvab.  Poola poliitika polariseerub seetõttu veelgi rohkem. 
6) Poola koostöö teiste Visegradi grupi riikidega nõrgeneb, neil on Venemaa ning Hiina rahade osas liiga erinev maailmavaade.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Kõige lollim poliitik 2019

Oudekki Loone ikka ei väsi üllatamast. Aasta ei ole veel läbi, kuid niivõrd "geniaalset" ütlust on keeruline ületada isegi kuldsuudest Helmedel, Jürgen Ligil või doktor Vassiljevil. Muide, Eesti Pangas on vist päris head palgad. Seega kui teil on neoliberaalne maailmavaade, siis minge juba CV-d saatma. Oudekki lubab, et saate kindlasti tööle!

Helmed "süvariigi" vastu sõdimas

EKRE juhtivpoliitikud püüavad vabaneda Elmar Vaherist , tuues peamisteks ettekääneteks Hannes Rumm i roolijoodikluse kinnimätsimise ning valitsusele vastu töötamise. Kas need väited peavad ka paika või peituvad konflikti juured tegelikult kuskil mujal?   Kui Jaak Madison lubas Facebookis, et toob Elmar Vaheri kapist kohutavad luukered välja ning tuli seejärel mõni aeg hiljem välja looga Hannes Rummist, siis see võttis mind lihtsalt muigama. Kuulsin esimest korda nalju sellest, kuidas Jesse võitleb alkoholi vastu, sest mees on roolijoodik(Hannes Rumm on Jesse abikaasa) juba selle aasta alguses. Madison on kindlasti minust tunduvalt paremini informeeritud, seega on keeruline uskuda, et ta Rummi seiklustest autoroolis alles augustis, 9 kuud hiljem, kuulis.   Lihtsalt lõpuks saabus sobiv hetk teabega avalikkuse ette tulemiseks. Siin on ka esimene viga EKRE juhtivpoliitikute loogikas. Nad tunduvad elavat mingit tüüpi diktatuuris, kus julgeolekuorganite juhid on teadlikud kõigist p

"The Family"

Viieosaline Netflixi sari "The Family" kirjeldab poolsalajast usuorganisatsiooni, kuhu kuulub mitmeid mõjukaid ameeriklasi. Senaatoreid ja kongressiliikmeid. Vabariiklasi ja demokraate. Ma ei tea, kas tegemist on USA dokumentalistika eripäraga, kuid sarnaselt Venemaa dopingusüsteemist rääkivale "Icarusele" jääb ka "The Family" juures mulje, et algne mõte erines lõpptulemusest üsna märkimisväärselt. Kui esimene osa on justkui keskmine sektidokumentaal sellest, kuidas noored mehed mõjukate kristlaste tualette koristasid, siis mida osa edasi, seda konspiratiivsemaks kogu sisu muutub. Kohati ehk isegi liiga konspiratiivseks. Liigne konspiratiivsus Eriti tugevalt jookseb konspiratiivne joon läbi teisest osast, mida vaadates võib jääda mulje justkui tegemist oleks täiesti salajase organisatsiooniga, mida ei tohi selle liikmed avalikult isegi mainida. Tegelikult on selge, et päris nii see siiski ei ole. Erinevalt näiteks saientoloogia-dokumentaalidest r