Otse põhisisu juurde

Ursula von der Leyeni komisjoni koosseisust 1/3

Sügisel ametisse asuva Euroopa Komisjoni portfellid on jagatud. Heidan kolmes osas pilgu peale uutele komisjoni liikmetele.



Ursula von der Leyen, president(Saksamaa, CDU, EPP)  - von der Leyenist on juba üpris palju kirjutatud, seetõttu siin pikemalt peatuma ei hakkaks. Endine Saksamaa kaitseminister, kes tollel ametikohal eriti kõrgelt hinnatud ei olnud. Kompromissikandidaat, sobis nii ALDEle, EPPle kui ka Sotsidele.

Frans Timmermans, kliimapoliitika(Holland, PvdA, Sotsid) - Endine Hollandi välisminister, kes oli väga pikalt koos Manfred Weberiga üks kahest komisjoni presidendi kandidaadist. Võib öelda, et ka tema sellele ametikohale paigutumine on omamoodi kompromiss. Suurem osa Euroopa riike ei toeta Timmermansi üpris radikaalseid meetmeid kliimamuutuse vastu võitlemiseks, kuid ilma tema juhitud Sotside fraktsiooni toetuseta von der Leyen komisjoni presidendiks saanud ei oleks. Tõsi, komisjoni presidenti ei määra küll otseselt Euroopa Parlament, vaid hoopis valitsusjuhid, kuid ka nende seas on märkimisväärne hulk Sotse.

 Margrethe Vestager, konkurents(Taani, Radikale Venstre, ALDE) - Jätkame endiste komisjoni presidendi koha kandidaatidega. Erinevalt Timmermansist ei olnud Vestageril küll suurt lootust seda ametikohta endale saada, sest ALDE on "vaid" suuruselt kolmas fraktsioon. Küll aga saab ta jätkata juba endale tuttaval konkurentsivoliniku ametikohal. Seni on ta olnud pinnuks silmis kõikidele Ränioru suurkorporatsioonidele, kes on Vestageri töö tõttu pidanud Euroopas päriselt makse maksma hakkama. On keeruline näha, et tema visioonis midagi muutuks. Positiivne määramine Euroopale, kuid väga negatiivne märk Ameerika Ühendriikidele.

Valdis Dombrovskis, finantsteenused(Läti, New Unity, EPP) - Läti uskumatult kirju koalitsiooni(sinna kuulub viis üsna erineva maailmavaatega erakonda, kogu koalitsioon moodustati venemeelse Harmony opositsiooni jätmiseks) moodustamise üheks eeltingimuseks oli, et New Unity volinik Dombrovskis saaks Euroopa Komisjonis jätkata. See on ka igati loogiline otsus, sest Dombrovskise näol on tegemist kindlasti ühe mõjuikama volinikuga, tema väljavahetamine oleks Läti huve kindlasti kahjustanud. Ka finantsteenuste portfell on igati loogiline valik, oli see tema käes ka pool Junckeri ametiaega, sest selle eelmine omanik, britt Jonathan Hill, astus peale Brexiti referendumit tagasi. Kindlasti on natuke kentsakas, et finantsjärelvalvega tegeleb Baltikumi volinik(rahapesuskandaalid....), kuid samas tuleb nentida, et ilma ühegi korruptsiooniskandaalita riike Euroopas ei olegi.

Josep Borrell, välispoliitika kõrgem esindaja(Hispaania, PSOE, Sotsid) - Borrelli portfell oli teada juba kuid tagasi. Põhja- ja Kesk-Euroopale võiks ehk veidi murettekitav olla, et välispoliitikat domineerivad Euroopa Liidus lõunamaad(eelmine kõrgem esindaja oli Mogherini, Itaaliast), kellel on sageli hoopis erinevad huvid.

Maros Sefcovic, rahvusvahelised suhted(Slovakkia, Smer, Sotsid) - Sefcovici näol on kindlasti tegemist Eestile väga negatiivse volinikuga. Euroopa Liidu rahvusvahelisi suhteid juhib nüüd isik, kes on öelnud, et Venemaa ei ole Euroopale mitte kuidagi ohtlik ning nendevastased sanktsioonid tuleks koheselt kaotada. Muide, ka tema kõrgharidus on omandatud Venemaal Moskva Riiklikus Ülikoolis. Jääb vaid üle loota, et mingeid drastilisi muutusi Euroopa Liidu ja Venemaa suhetes me nägema ei hakka.

Vera Jourova, väärtused ja läbipaistvus(Tšehhi, ANO, ALDE) - Väärtuste ja läbipaistvuse portfelli minek ANO liikme kätte on lihtsalt naljakas. Tegemist on multimiljonäri Andrej Babiši juhitava erakonnaga, mille tegevust iseloomustab absoluutselt kõik peale väärtuste ning läbipaistvuse. ANO korruptsiooniskandaalide kokku lugemiseks ei piisa kahe käe näppudestki. Isegi varbad appi võttes läheks keeruliseks. Jourovat ennast pole küll kordagi korruptsioonis süüdi mõistetud, kuid kahtlustest puhas ei ole temagi, sest teda on kunagi süüdistatud kahe miljoni tšehhi krooni altkäemaksu küsimises, et aidata kindlustada ühele projektile Euroopa Liidu rahastust.

Margaritis Schinas, Euroopaliku eluviisi kaitse ehk rändevolinik(Kreeka, Nea Demokratia, EPP) - Rändevoliniku portfell jäi endiselt Kreekale, kuid vahetus volinik. Kui eelmine rändevolinik Dimitris Avramopoulos nägi rände peatamises olulist rolli Erdoganil, siis Schinas ilmselt Erdoganile hiigelsummasid migrantide Türgis kinnipidamiseks jagama ei hakka, vaid üritab leida mõistlikumaid lahendusi. Kui kõikidel eelnevalt mainitutel on varasem volinikukogemus olemas, siis Schinasel see puudub. Euroopa Komisjoni töö ei tohiks talle siiski täiesti võõras olla, ta on aastatel 2004 kuni 2007 olnud tervishoiuvoliniku Markos Kyprianou kabinetiülem ning viimased 6 aastat töötanud Euroopa Komisjoni majandus- ning finantsnõunikuna.


Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Kõige lollim poliitik 2019

Oudekki Loone ikka ei väsi üllatamast. Aasta ei ole veel läbi, kuid niivõrd "geniaalset" ütlust on keeruline ületada isegi kuldsuudest Helmedel, Jürgen Ligil või doktor Vassiljevil. Muide, Eesti Pangas on vist päris head palgad. Seega kui teil on neoliberaalne maailmavaade, siis minge juba CV-d saatma. Oudekki lubab, et saate kindlasti tööle!

Helmed "süvariigi" vastu sõdimas

EKRE juhtivpoliitikud püüavad vabaneda Elmar Vaherist , tuues peamisteks ettekääneteks Hannes Rumm i roolijoodikluse kinnimätsimise ning valitsusele vastu töötamise. Kas need väited peavad ka paika või peituvad konflikti juured tegelikult kuskil mujal?   Kui Jaak Madison lubas Facebookis, et toob Elmar Vaheri kapist kohutavad luukered välja ning tuli seejärel mõni aeg hiljem välja looga Hannes Rummist, siis see võttis mind lihtsalt muigama. Kuulsin esimest korda nalju sellest, kuidas Jesse võitleb alkoholi vastu, sest mees on roolijoodik(Hannes Rumm on Jesse abikaasa) juba selle aasta alguses. Madison on kindlasti minust tunduvalt paremini informeeritud, seega on keeruline uskuda, et ta Rummi seiklustest autoroolis alles augustis, 9 kuud hiljem, kuulis.   Lihtsalt lõpuks saabus sobiv hetk teabega avalikkuse ette tulemiseks. Siin on ka esimene viga EKRE juhtivpoliitikute loogikas. Nad tunduvad elavat mingit tüüpi diktatuuris, kus julgeolekuorganite juhid on teadlikud kõigist p

"The Family"

Viieosaline Netflixi sari "The Family" kirjeldab poolsalajast usuorganisatsiooni, kuhu kuulub mitmeid mõjukaid ameeriklasi. Senaatoreid ja kongressiliikmeid. Vabariiklasi ja demokraate. Ma ei tea, kas tegemist on USA dokumentalistika eripäraga, kuid sarnaselt Venemaa dopingusüsteemist rääkivale "Icarusele" jääb ka "The Family" juures mulje, et algne mõte erines lõpptulemusest üsna märkimisväärselt. Kui esimene osa on justkui keskmine sektidokumentaal sellest, kuidas noored mehed mõjukate kristlaste tualette koristasid, siis mida osa edasi, seda konspiratiivsemaks kogu sisu muutub. Kohati ehk isegi liiga konspiratiivseks. Liigne konspiratiivsus Eriti tugevalt jookseb konspiratiivne joon läbi teisest osast, mida vaadates võib jääda mulje justkui tegemist oleks täiesti salajase organisatsiooniga, mida ei tohi selle liikmed avalikult isegi mainida. Tegelikult on selge, et päris nii see siiski ei ole. Erinevalt näiteks saientoloogia-dokumentaalidest r