Viieosaline Netflixi sari "The Family" kirjeldab poolsalajast usuorganisatsiooni, kuhu kuulub mitmeid mõjukaid ameeriklasi. Senaatoreid ja kongressiliikmeid. Vabariiklasi ja demokraate. Ma ei tea, kas tegemist on USA dokumentalistika eripäraga, kuid sarnaselt Venemaa dopingusüsteemist rääkivale "Icarusele" jääb ka "The Family" juures mulje, et algne mõte erines lõpptulemusest üsna märkimisväärselt. Kui esimene osa on justkui keskmine sektidokumentaal sellest, kuidas noored mehed mõjukate kristlaste tualette koristasid, siis mida osa edasi, seda konspiratiivsemaks kogu sisu muutub. Kohati ehk isegi liiga konspiratiivseks. Liigne konspiratiivsus Eriti tugevalt jookseb konspiratiivne joon läbi teisest osast, mida vaadates võib jääda mulje justkui tegemist oleks täiesti salajase organisatsiooniga, mida ei tohi selle liikmed avalikult isegi mainida. Tegelikult on selge, et päris nii see siiski ei ole. Erinevalt näiteks saientoloogia-dokumentaalidest r