Otse põhisisu juurde

Ursula von der Leyeni komisjoni koosseisust 2/3

Jätkame sealt, kus pooleli jäi.


Dubravka Šuica, demokraatia ja demograafia(Horvaatia, HDZ, EPP) - Šuica kohta on üpris keeruline midagi öelda. On olnud 8 aastat Dubrovniku linnapea, aastast 2013 EP saadik. Ühtegi poliitilisse skandaali pole sattunud, kuid samas puuduvad ka tähelepanuväärset saavutused. Horvaatide poolt turvaline valik.

Johannes Hahn, eelarve ja administratsioon(Austria, ÖVP, EPP) - Austria volinikuks jääb Johannes Hahn, kes alustab juba oma kolmandat ametiaega. Varasemalt on ta olnud ühe ametiaja nii regionaalpoliitika kui ka naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste volinik. Kuna kardetavasti ootab Euroopa Liidu eelarvet Brexiti tõttu ees kärpimine, siis tundub Hahni eelarvevolinikuks saamine loogiline, sest ta on ka varasemalt, regionaalvolinikuna, pidanud otsustama, kust täpselt eelarvet märkimisväärselt kärpida.

Phil Hogan, kaubandus(Iirimaa, FG, EPP) - Kaubandusvoliniku portfelli andmine Iirimaale on von der Leyeni ninanips Suurbritanniale. See tähendab, et Põhja-Iirimaa backstop'i osas mingeid muudatusi oodata ei ole, sest iirlasest kaubandusvolinik lihtsalt ei laseks sel juhtuda. Kuna Suurbritannia valitsuse üks osaline, unionistlik DUP, nõuab backstop'i tühistamist ükskõik mis leppe puhul, siis on keeruline näha, et Ühendkuningriik suudaks Brexiti leppe osas läbimurdeni jõuda.

Mariya Gabriel, innovatsioon ja noorsoopoliitika(Bulgaaria, GERB, EPP) - Sisuliselt jääb Gabrieli kätte digiportfell, mida ta on hoidnud juba alates aastast 2017, lihtsalt portfell on ümber nimetatud. Oma osa selles, et noorsoopoliitika nüüd ka portfelli nimes sisaldub, on kindlasti ka Gabrielil endal. Nimelt on ta voliniku ning varasemalt Europarlamendi liikme töö kõrvalt üpris aktiivselt tegelenud oma koduriigis noorte EL'i-teadlikkuse tõstmisega. Ja kui portfelli nimest rääkida, siis innovatsioonivolinik Bulgaariast kõlab siiski naljakalt. Ei ole just esimene Euroopa Liidu maa, mis innovatsiooni mainides meelde tuleb :)

Nicolas Schmidt, tööturg(Luksemburg, Sotsid, Sotsid) - Üks volinikest, kellel puudub varasemast täielikult Euroopa Liidus töötamise kogemus. Jääb vaid loota, et 15 aastat kogemust Luksemburgi valitsuses on talle andnud piisava ettekujutuse sellest, kuidas Euroopa Liit toimib. On varasemalt olnud ka Luksemburgi tööturuminister, mistõttu ilmselt erialases kompetentsis kahtlusi ei ole.

Paolo Gentiloni, majandus(Itaalia, PD, Sotsid) - Majandusvolinik Itaaliast võib viimase aasta uudiste valguses kõlada hirmutavalt, kuid tegelikult on Gentiloni oma positsioonile igati adekvaatne valik. Itaalia populistlik ning pehmelt öeldes jaburaid majandusteooriaid kasutanud valitsus lagunes täpselt enne voliniku nimetamise tähtaega. Uus valitsus nomineeris Euroopa Komisjoni aastatel 2016-2018 peaminister olnud Gentiloni, kes üldiselt käitus majanduspoliitika osas mõistlikult ning ei üritanud riiki pankroti viia. Ainsa negatiivse varjundina on Gentiloni minevikus sõna võtnud Venemaa-vastaste majandussanktsioonide leevendamise osas. Loodetavasti on mõningad möödunud aastad pannud teda meelt muutma.

Janusz Wojciechowski, põllumajandus(Poola, PiS, ACRE) - Esimene volinik, kelle nime puhul oli kiireim viis ctrlc+ctrlv. Poolakad, tehke mingi keelereform, mis kaotaks nimedest ebavajalikud kaashäälikud. Tõsisema külje pealt on tal poolaka kohta erakordselt pikk kogemus Euroopa Liidu struktuurides, ta on Brüsselis tegev olnud juba aastast 2004 ehk kogu Poola Euroopa Liitu kuulumise perioodi. Ma ei oska öelda, kas Poolas ongi teist nii pika Euroliidu kogemusega poliitikut. Samas on ta põllumajandusteemadega Euroopa Liidu juures tegelenud vaid 2 aastat, ülejäänud 13 aastat on tema pädevuses olnud kas rahandus- või justiitspoliitika. Kas siit võib välja lugeda von der Leyeni soovi anda PiSile väheoluline portfell? Pigem mitte. Kuigi põllumajandusvoliniku ametikoht ei kõla eriti seksikalt, siis just selle voliniku käest käivad läbi suurem osa Euroopa Liidu toetustest. Ahjaa, Wojcichowski on hetkel ka uurimise all Euroopa Liidu reisitoetuste väärkasutamise tõttu. Samas ei ole ilmselt tegemist suurema skandaaliga, ta on osa rahast juba tagasi maksnud ja peamine probleem tundub seisnevat lihtsalt kehvasti dokumenteeritud tööreisides.

Elisa Ferreira, sidusus ja reformid(Portugal, Sotsid, Sotsid) - Majandustaustaga Ferreira ei saanud majandusega seotud protfelli lihtlabasel põhjusel. Nimelt on Portugali rahandusminister Mario Centeno hetkel Eurogrupi juht ning sooviti vältida kahe olulise majandusportfelli ühe riigi kätte sattumist. Põhja- ning Kesk-Euroopal vedas, sest erinevalt põhjapoolsetest sotsidest on Portugali sotsid tõsiselt vasakpoolsete vaadetega. Ka Ferreira ise üritas aastal 2012 Europarlamendi saadikuna survestada Euroopa Liitu Kreeka abipaketi tingimusi muutma, sest pidas toonast kasinuspoliitikat liiga karmiks. Üldiselt tundub tema portfell üsna....vähese mõjuvõimuga. Ilmselt hakkab tema elluviidav poliitika sõltuma tugevalt von der Leyeni nägemusest Euroopa Liidu tulevikust.

Laszlo Trocsanyi, lähispoliitika ning EL'i laienemine(Ungari, Fidesz, EPP) - Üks kõige vastuolulisemaid volinikke ning eksisteerib ka väike võimalus, et Euroopa Parlament sunnib von der Leyenit paluma Ungaril uus volinik nimetada. Mis teeb ta nii skandaalseks? Lühidalt öelduna see, et Trocsanyi on viimased viis aastat olnud Ungari justiitsminister ning vastu võtnud tohutul hulgal Euroopa Liidule vastukarva seaduseid. Kõige kirjeldamine võtaks liiga palju ruumi, mistõttu lingin siia lihtsalt ühe The Guardiani artikli: https://www.theguardian.com/world/2019/sep/08/viktor-orban-eu-commissioner-rough-ride-laszlo-trocsanyi-hungary
Kui rääkida selle portfelli andmisest Ungarile, siis ka see tundub veidi vastuoluline. Esiteks on tegemist halva uudisega Ukrainale, kelle eelmise presidendi, Petro Porošenkoga, sõdis(verbaalsel kujul) Viktor Orban ungarikeelsete koolide teemal üpris aktiivselt. Seetõttu on raske näha Ukraina märgatavat lähenemist Euroopa Liidule. Lisaks ei ole kindlasti õnnelikud ka Balkani riigid, kellest enamikul ei ole Orbaniga just liiga soojad suhted. Seevastu on Orbanil soojad suhted Erdoganiga. Jääb üle loota, et EL ei ürita taaselustada Türgi liitumisprotsessi, see oleks arvestades praegust olukorda Vahemerel lihtsalt jabur.

Stella Kyriakidou, tervishoid(Küpros, DISY, EPP) - Kui Küpros Kyriakidou volinikukandidaadiks nimetas, siis oli algusest peale selge, et ta saab just tervishoiuportfelli. Üks väheseid volinikke, kelle ametikohaga ükski ennustaja ei eksinud. Eks ole ka keeruline eksida kui Kyriakidou on aastakümneid tegelenud tervishoiuteemadega, sekka vaid üks aasta Euroopa Parlamentaarse Assamblee presidendina. Kompetentsi osas seega igati loogiline valik.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Kõige lollim poliitik 2019

Oudekki Loone ikka ei väsi üllatamast. Aasta ei ole veel läbi, kuid niivõrd "geniaalset" ütlust on keeruline ületada isegi kuldsuudest Helmedel, Jürgen Ligil või doktor Vassiljevil. Muide, Eesti Pangas on vist päris head palgad. Seega kui teil on neoliberaalne maailmavaade, siis minge juba CV-d saatma. Oudekki lubab, et saate kindlasti tööle!

Helmed "süvariigi" vastu sõdimas

EKRE juhtivpoliitikud püüavad vabaneda Elmar Vaherist , tuues peamisteks ettekääneteks Hannes Rumm i roolijoodikluse kinnimätsimise ning valitsusele vastu töötamise. Kas need väited peavad ka paika või peituvad konflikti juured tegelikult kuskil mujal?   Kui Jaak Madison lubas Facebookis, et toob Elmar Vaheri kapist kohutavad luukered välja ning tuli seejärel mõni aeg hiljem välja looga Hannes Rummist, siis see võttis mind lihtsalt muigama. Kuulsin esimest korda nalju sellest, kuidas Jesse võitleb alkoholi vastu, sest mees on roolijoodik(Hannes Rumm on Jesse abikaasa) juba selle aasta alguses. Madison on kindlasti minust tunduvalt paremini informeeritud, seega on keeruline uskuda, et ta Rummi seiklustest autoroolis alles augustis, 9 kuud hiljem, kuulis.   Lihtsalt lõpuks saabus sobiv hetk teabega avalikkuse ette tulemiseks. Siin on ka esimene viga EKRE juhtivpoliitikute loogikas. Nad tunduvad elavat mingit tüüpi diktatuuris, kus julgeolekuorganite juhid on teadlikud kõigist p

"The Family"

Viieosaline Netflixi sari "The Family" kirjeldab poolsalajast usuorganisatsiooni, kuhu kuulub mitmeid mõjukaid ameeriklasi. Senaatoreid ja kongressiliikmeid. Vabariiklasi ja demokraate. Ma ei tea, kas tegemist on USA dokumentalistika eripäraga, kuid sarnaselt Venemaa dopingusüsteemist rääkivale "Icarusele" jääb ka "The Family" juures mulje, et algne mõte erines lõpptulemusest üsna märkimisväärselt. Kui esimene osa on justkui keskmine sektidokumentaal sellest, kuidas noored mehed mõjukate kristlaste tualette koristasid, siis mida osa edasi, seda konspiratiivsemaks kogu sisu muutub. Kohati ehk isegi liiga konspiratiivseks. Liigne konspiratiivsus Eriti tugevalt jookseb konspiratiivne joon läbi teisest osast, mida vaadates võib jääda mulje justkui tegemist oleks täiesti salajase organisatsiooniga, mida ei tohi selle liikmed avalikult isegi mainida. Tegelikult on selge, et päris nii see siiski ei ole. Erinevalt näiteks saientoloogia-dokumentaalidest r